Suured ja väikesed kivid

Olen oma loomult ja hariduselt humanitaarsete kalduvustega. Äri- ja majandusmaailm on mulle ikka olnud kauge; ja kauged asjad tunduvad meile ju tumedate, saavutamatute või mõistetamatutena. Viimasel ajal olen aga lugenud mõningaid ärieetika ja juhtimisalaseid raamatuid ja avastanud, et sealt on väga palju õppida ka inimesel, kes äriga otseselt ei tegele. Viimases raamatus, mida lugesin oli selline lugu. Kui anumasse asetada suuri kive, nii et need anuma täidavad, võib küsida: kas anum on täis? Jah ja ei. Lisada võib hulga väiksemaid kive, mis suurte kivide vahele mahuvad. Kas nüüd on anum täis? Jah ja ei. Anumasse mahub veel liiva. Ja seejärel vett... Mida see lugu ütleb? -- Vahest seda, et kui suuri kive esimeses järjekorras anumasse ei aseta, ei mahu need enam hiljem sisse. Kui suuri väärtusi oma elus paika ei pane, täitub eluanum väikeste askelduste ja toimetuste kruusa ja liivaga, millesse suuri unistusi ja püüdeid on raske mahutada. Mis on minu elu suured väärtused, mida pean endale meelde tuletama ja sõnastama? Mis on need sihid ja unistused, mis moodustavad elu põhikoe või struktuuri, mille ümber asetub argine killustik ja igapäeva uhtliivast täitematerjal -- seegi ju oluline, kui see on õigel kohal. Mu perekond ja sõbrad, need, keda armastan. Võimalus ja vabadus arendada ja kasutada oma loomingulisi andeid. Jumalasuhte tähendusrikkus. Mõttekas töö. Püüd mõista maailma mitte ainult ratsionaalsete, vaid ka kunsti vahenditega. Osalemine Jumala missioonis... Kas mu valikud, otsused ja ajajaotus lähtuvad neist väärtustest? Või olen ma need suured kivid peenestanud lihtalt palgateenimise, enesetõestamise või rutiinsete suhete klibuks? -- Peatuspaik järelemõtlemiseks. (Ja tänusõnad Annile, kes tolle raamatu mu köögilauale jättis.)