Kohtla-Nõmme kogemus

Mis koht see Kohtla-Nõmme on? Ega ma enne eelmist nädalavahetust õieti ei teadnudki. Aga nüüd sai seal ära käidud. Kaevandusmuuseumis ja puha. Ehkki see ei olnud eesmärk. Eesmärk oli osaleda EKB liidu suvepäevadel.

Suvepäevad on saanud EKB koguduste aastaringi lahutamatuks osaks. Seal kohatakse inimesi -- tuttavaid ja võõraid. Muusika on tähtis. Sel aastal meeldis mulle väga, et ka venekeelseid muusikaetteasteid oli. Ikkagi Kirde-Eesti! Aga eesti-keelse kristliku muusika toredaid üllatusi oli ka mitmeid.

Ja muidugi jutlused ja seminarid. Ja kirjanduslauale pilk, et veenduda, millised on uuemad raamatud. Vabaõhuteenistus. Ristimistalitus. Külalised. Kokkukuuluvustunne. Heameel erinevatest kogudustest ja vaimulaadidest, mis ometi kuidagi põnevalt ja endastmõistetavalt harmoneeruvad.

See kõik ühtekokku on osadus. EKB liidu üheks tunnusjooneks on osaduslikkus. Aga see pole abstraktne, vaid tegelik. Koosolemine. Arutamine. Mõnikord erinevate seisukohtade ja stiilide kohtamine.

Ja veel üks asi. Kohtla-Nõmme oli hea kogemus Eesti elu tegelikkuse tajumisel. Töötus. Alkoholism. Joobes rahvast kogunes ka suvepäevade ümber. Ja neil lasti seda rahulikult ka teha. Mõni istus murul. Mõni püüdis suvepäevalistega suhelda. Sellelgi oma koht. Ja sõna Jumalast langeb mitmesugusele pinnasele -- ning me ei tea kus ja millist vilja see kannab. Mu meelest selline kainestav Eesti elu kogemine oli ka koguduseliikmetele hea. Seegi on Eesti, mida me armastame ja mis vajab lootust ja armastust.

Viimaks -- suured tänud neile, kes Kirde-Eestis vaimulikku tööd teevad. Suured tänud ka kohalikele inimestele, kes suvepäevi korraldada aitasid.